ja pärast pariisi ma sõitsin siis hispaaniasse

ma tegelikult alustan algusest, sellest ajast, kui vulkaan veel ei pursanud ja lennukid sõitsid.
brüsseli teine lennujaam charleroi väärib igati oma euroopa koledaima linna tiitlit ja ryanairi maandudes inimesed jätkuvalt plaksutavad. malaga ise, kuhu me sõitsime on väike ja kompaktne nii linna kui lennujaama poolest ja bussidega kergesti liigeldatav, aga natuke unine linnake. meie esimene hostel oli täpselt mere ääres ja eriti tore ja kodune. hostelworldis ka kõige kõrgema reitinguga, ainult et kesklinnast pisut kaugel, u 40 minutit jalutamist. teise öö võtsime kesklinna, aga see oli tavaline noortehostel, selle vahega, et katusel oli terrass ja idee poolest sai seal päevitada. muidu on tegu suvituslinnaga ja tegelikult pärast picasso muuseumi ja gibralfaro külastamist hakkab ilmselt igav, kui tegu pole just rannaperioodiga. picasso muuseum oli küll pigem frank kupkale pühendatud, kelle kogu oli pompidou centerist sinna toodud ja mida kaitses umbes n+1 turvameest. gibralfaro on aga 14-15. saj moslemite poolt ehitatud kaitseloss kõrge mäe otsas. see oli tegelikult hästi tore ja eriti hea vaatega koht.
kuivõrd saabus ka triin ja avanes võimalus külastada alhambrat ilma piletisabas seismata ja täitsa valge inimesena, siis sõitsime varahommikul granadasse. granada on eriti tore ja mõnus linn ja tegelikult on mul isegi täitsa veider, kuidas ma sellest enne midagi ei teadnud. kõigepealt on linn ise väga ilus ümbritetuna mägedest ja olles ise mäejalamil, teiseks on see vist ainuke linn hispaanias, kus on need kuulsad tapased ja täitsa tasuta. ehk, kui võtad ühe õlle, siis saad ka kõhu täis. olenevalt baarist piirdutakse siis kas näiteks natchodega või siis poole praega. siis oli meil seal eriti tore hostel, sisehoovi ja võrkkiikede nagu päris lõunamaal ja siis on seal muidugi alhambra oma lossi ja aedadega. http://www.alhambra.org/eng/index.asp?secc=/alhambra/history_alhambra taaskord kunstiajaloost täitsa teada koht, eksole. siis veel matkasime mööda sacromontet, kus mäe sisse kaevatud koobastes elavad hipid ja maitsesin kaktusevilja.
lõpuks vaatasime ära aafrika, küll üle mere, kuid seal ta oli. 35 minuti kaugusel. ehk siis sõitsime tarifale, et näha ookeani ja laineid ja pisut meres jalutada. ilm muuseas oli hoolimata halvast ennustusest koguaeg täitsa kena.
viimase päeva pidime siis madriidis veetma ja täna varase lennuga brüsselisse naasma, aga noh, asjad läksid pisut teisiti.
madriidi me jõudsime ja seda isegi natuke vaadata jõudisme ka, aga ühel hetkel jõudis ka meieni karm tõsiasi, et vähemalt hommikul ja lennukiga me madriidist ei pääse.
edasi käis kõik nagu kuskil mujal. kolm tundi ryanairi sabas, et saada teada, et nad vahetaksid meie pühapäeva hommikuse lennu neljapäevase vastu, mis ei ole ka tegelikult veel kindel. selle tühistamine, püüd saada aru, millisest bussijaamast kuhu on võimalik sõita, avastus et kõik otsereisid pariisi, milanosse ja brüsselisse on välja müüdud. (rongipilet oli näiteks madriid-pariis 166 eurot). natuke internetikohvikut ja otsust madriidist igal juhul välja saada.
ühesõnaga meil oli ropult õnne ja vedamist, sest meie vähem kui 24 tundi kestnud reis madriidst antwepreni nägi välja nii. madriidist öösel kell 00.30 san sebastiani viimase hetke viimased piletid peaaegu. üks jäi pärast meid, kust me tegelikult sõitsime hoopis iruni. irun on üks eriti mõttetu, aga piiril asuv linn, kust ei lähe nt mitte ühtegi bussi väljapoole hispaaniat. sealt siis taksoga hendayesse, mis on juba prantsusmaa. sealt istusime pariisi rongi peale, mis oli küll täiesti täisbukitud, aga kuna rongijuhid streikisid prantsusmaal, ei tahtnud nad meilt raha selle reisi eest. alguses oli plaan bordeaux's vahetada lille rongi vastu, aga lõpuks tundus mõistlik pariisi välja sõita. sinna jõudsime umbes-täpselt 14.15, et vahetada rongijaama paris nordi, kus oli pehmelt öeldes üleragvastatus ja kõik rongid õhtuni taaskord välja müüdud. noh, istusime siis õnne lootuses lille rongi peale ja läks korda, keegi ei tahtnud jälle meie raha. lille's oli täitsa kodune ja turvaline tunne juba, saime 19.05 anversi (antwerpeni) rongi ja pidime ostma viimaseks 20 km pileti. suht tobe, kui oled prantsusmaa hismaania piirist belgia piirini tasuta kiirrongia läbi sõitnud ja siis pead ostma piiri ületmaiseks pileti, aga noh jah. 21 millegagi jõudsime antwerpeni.

suvi

täna algas ametlikult suvi: õues on t-särgi ilm ja õhtud on soojad. kirsid ja magnooliad on õites ning all tänaval käib salsapidu.

homme kirjutan veel oma kooliasju, aga neljapäeval kell 6.45 stardin pariisi.

on paasvakantie.

ma ei jõua enam

siinne koolitempo,- korraldus ja närvilisus on natuke pornograafiline. ma lihtsalt ei jõua enam. ei jõua täpselt 8.30- 18ni koolis olla. ei jõua kõigile küsimustele vastata, ei jõua mikroskoopika basicut lugeda, ei jõua arvutiga töötada, ei jõua mitte ühtegi reporti, proposalit, paperit, essay'd jne kirjutada. ei jõua mingit lambikat töötunde arvestavat päevikut pidada ja absoluutselt ei jõua laupäeval koolis olla 9-17ni.

mul on energiat vaja.

mulle hakkas brüssel meeldima

ja mitte ainult selle pärast, et sinna sõitmine on odavam (90 c) kui antwerpenis ühistranspordi kasutamine. mulle ei meeldi raekoja plats ja mulle ei meeldi EU hooned, aga brüsselis on nii tore, et ta on nii kirju ja vastuoluline. mulle meeldivad koledad majad vanalinnas ja täissoditud seinad ja värvilised toolid ja erikümnendite stiilinäited. ja siis need piimabaari meenutavad võileiva kohad. ühesõnaga, kui ma oleks teinud '60 bändi, siis ma oleks brüsselisse turneele läinud küll.

aga tegelikult läks mulle täna frida kahlo kuidagi väga hinde. vere ja nurisünnituste ja amputeerimistega ei ole mul üldiselt küll soojad suhted nagu te ilmselt teate, aga seekord see valu mõjus natuke teistmoodi. küll oli füüsiliselt valus, aga samas ju nii ilus ka. ja ta oli ise nii ilus, ma vist vaatasin oma 15 minutit ta fotosid. nagu nii ilus naine ja nii õnnetu saatusega. ja see diego oli nii kole mees, ma ei saanud väga pihta, mis otsast ta naistemagnet oli. aga noh, ju karisma rokkis.
muidugi näituse endaga oli see briti kroonjuveelide või lenini muumia- kellele kuidas- fenomen- et plõks ja edasi ja siis võitle oma koha eest päikese all. aga ma siis sisutasin oma kaks tundi magritte'muuseumis ära.

magritte'ga mul ei ole kunagi mingit erilist suhet olnud, võrdlemisi ükskõikseks on jätnud või nii. sain teada, et ta oli kommunist (kahlo oli ka) ja pärast parteisse astumist hakkas impressionismi viljelema, mis oli minu meelest päris halb. aga õnneks lühiajaliselt. üldiselt on ta vist seda sorti kunstnik, et mulle meeldivad ta ideed, aga mitte ta teosed. osad küll, mõned motiivid, see üldine plakatlik tehnika ka vahel. sõnu ta ju oskas seada ja kunstiajalooliselt on tal on ka oluline roll. aga belglastele seda vist ei tasu öelda, need siin jumaldavad kõiki. ka rubensit :S.

long time no see

olen jätkuvalt elus ja tegevuses. tegelikult peaksin mõtlema praegu jozef peetersi ja tema korterimuuseumi konseptsiooni peale, aga nagu alati, on esseede kirjutamise ajal parim aeg blogida. tegelt on vahepeal nii palju asju olnud, et ma ei oska kusagilt kinni hakata. täna näiteks pakkisime palees mööblit lahti. originaal ampiir-mööbel, erinevas seisukorras, osaliselt väga restaureerimist vajav, osaliselt päris korras. ampiiriga on mul selline love-hate relationship, mõni mööblitükk on uskumatult elegantne ja ilus, samas on esemeid, mis on nii ülepaisutatud ja kulla-karrased, et hirmus. või üldse, enamus ampiir-mööblist on proportsioonidelt ilust väga kaugel. aga samas, mõjub. ja noh, ajalugu ju enivei. palees on ka napoleoni ja josephine' toad. muidu on aga sinna suudetud hetkel soetada hirmus jubedad valgustid, aga eks ole näha, kuidas see kõik lõpus välja nägema hakkab. maja on ju alles renoveerimises. aga me käisime katusel ja ma ikka väga armastan, kui ma võin igal pool käia ja turnida.
eile proovisin siis selle kuulsa belgia rahvustoidu ära, mis kujutab endast vitlofi vormi. see on ümbritsetud singiga ja juustukastmes. süüakse koos kartulipudruga. vitlof on see kapsalaadne asi, mille eestikeelses nimes ma pole väga kindel, äkki on sigur vms. natuke kibe, teate küll. valmistamisprotsessile suutsin loomulikult elegantselt hilineda, seega ei oma praktilist kogemust selle valmistamise osas, aga üldiselt, oli täitsa hea.
koolist siis ka natuke, ses suhtes, et koolonkoolonkool. kool on kogu aeg, õnneks meie suur juht ja karm diktaator sõitis saksamaale ja natuke sai vabamalt hingata, aga me saime oma chapuis' toolid kätte ja nüüd ma pean neid pilte lõikuma ja siis ajalugu uurima ja siis hakkama stratigraphical researchi tegema. ma ei tea, kuidas see ka eesti keeles ilusa sõnana kõlaks, aga põhimõtteliselt uurin värvikihte ja vaatlen neid läbi mikroskoobi ja siis joonistan nad kõik üles ja siis püüan kõigi kolme tooli vahel seoseid luua ja siis otsida kulda värvikihi alt. sest ilmslet on seljatoel ornament värvikihi all.
muuseumi praktika sai ka läbi, nüüdseks oleme oma kirjaliku repordi valmis vihtunud, aga äkki me teeme veel esitluse oma praktikast ja kanname selle siis seal muusuemis ette. üldiselt, on väga tore mõelda, kuidas mu cv täieneb. jah, kuigi ma tean, et keegi eestis (nais)restauraatorile tööd ei taha anda. sellest hoolimata, on mul olemas idee, mida ma tahan teha diplomitööks.
homme lähen brüsselisse, vaatan frida kahlo näituse ära ja siis magritte tahaks ka homme näha ja siis tahaks tahaks tahaks nii palju asju.
ja eelmine laup oli nii hea muusikaga pidu.

üldiselt

ma arvan, et mul on veel lootust. pärast mõningast olemist tundub kauem kui seitsmeni magamine mulle surmapatuna ja rohkem kui neli õllet õhtu jooksul alkoholismina. kui ma suudaks nüüd end hommikul 6st jooksma ajada, päevas 1,5 l vett ära juua ja kirjalike tööde esitamise kellaaja 23.59st paar tundi varasemaks sättida, oleks ma justkui uus ja palju parem inimene.

praktika

seljataga on nädal aega hommikul ülivara tõusmist ja 7.40 rongiga brüsseli poole sõitmist. aga mulle väga meeldib ja üldse on palju mõnusam kui koolis käia. tööruumid paiknevad küll kuskil keldris ja pealtnäha ei ütleks küll, et nii uhke muuseumiga tegemist on. aga õhkkond on tšill ja pingevaba ja aeg lendab ka ruttu. no siin riigis on restauraatori tööpäev ka kell 16ni.
esmaspäeval avanes võimalus ka eesti saatkonda külastada, maja nagu nõmmel, läbi turvakaamera vastuvõttev tervitus oli ehedalt "soe" "teretulemast eestisse". ei midagi uut siin päikese all. vabariigi aastapäev saabus sooja päeva ja kibekiire tegutsemisega, aga eeskujulikult sai ikka kiluvõilebade, kaerahelbeküpsiste, kirju koera, saaremaa viina ja täidetud munadega vabariiki tervitatud. pärastine viis aga belgia korteripeole ja siis koju, sest hommikul oli vaja jälle pärast 7 kodust lahkuda ja rongis veel tund aega tukkuda. aa, ja uuu, antwerpeni centraalis avati starbucks.
peegel, mida me puhastame, hakkab juba ilmet võtma. eile kinnitasin ühe chinoiserie kabinettkapi sahtlite polükroomiat. see on ikka nii tore töö. jejee.
eile aga sai päeva alustada šampusega. selle lisandusid pärast küll erinevad suupisted ja magustoidud, aga igasugused söögi ja joogiga vastuvõtud mulle meeldivad. rõõm praktikandi elust euroopas.

aga nüüd on meil olemas lennupiletid marsruudil brüssel-malaga-madriid-brüssel. ja enne seda sõidan pariisi. mulle aprill meeldib.

lõpuks ometi!

mul vahetati aknad ära! täna tulid nad loomulikult jälle kell 7 hommikul. ma sügavalt loodan, et mul tuli jälestust väljendav pilk piisavalt hästi välja, aga- halloo!- mismõttes nad jätsid eile kogu oma träna (kaks redelit, kogu makrofleksi tavaari koos ämbrite, kausside, püstolite jms, kaks freesi ja kompressori!) minu tuppa pärast tööd. Ma oleks kompressori aknast välja visanud suurest vihast, aga ma ei jõudnud seda liigutada. agagaaga nüüd on mul lõpuks ometi ilus ja puhas tuba ja laupäeval pidi lausa kaks koristajat tulema üldruume pesema.

selle vägivaldse äratuse plusspooleks oli muidugi see, et sain kohe hommikul raamatukokku minna ja kirjutada peaaegu kõik oma repordid valmis. ahjaa, ja eile sain endale campus cardi, mis kehtib viis aastat ja ma saan nüüd odavalt antwerpeni ja brüsseli vahet sõita.

homme aga jälle brüsselisse siis praktikale. praktika toimub brüsseli kuniglikus kunsti- ja ajaloomuuseumis ning seal on kolm objekti. üks historitsistlik peegliraam ja kaks kabinetkappi. eelmine kord vaatlesime seal neid ja natuke tegime ka midagi: mõõtsime ja kirjeldasime ja siis natuke puhastusproove. vahepeal käisime kõrval angaaris vaatamas, kuidas valmivad skulptuuride koopiad. ehk siis hunnikutes duubeldatud aniikskulptuure jms jama. kes küll tahab endale koju näiteks kastreeritud atlast?

esmaspäeval oli ka see rongiõnnetuse päev, piisavalt jube ja hirmus. antwerpeni vahel õnneks ikka rongid käivad, aga london ja pariis on ära lõigatud. õnneks lumi on peaaegu ära sulanud nüüd.

krokusvakantie

mul on nüüd vaheaeg :), sest siin katoliiklikul maal on praegu paastu ja karnevali aeg. tegelikult on vaheaega küll ainult kolm päeva, sest homme kell 9 pean ma olema brüsseli kuninglikus kunsti-ja ajaloomuuseumis esimest päeva praktikal. ning ärkama pean mingi kell 6, kohutav! aga eks ma kirjutan homme, kuidas ma selle kõigega hakkama sain ja mis ma seal siis ära tegin.

muidu aga on mõni asi vaikselt paika loksunud, näiteks learning agreement, mul on nüüd põhimõtteliselt 35 ECTS. päris uhke või mis, aga ma lihtsalt ei suuda end kokku võtta, et 26. veebruariks need 13 500sõnalist reporti produtseerida...

aga et ereb mu üle uhke saaks olla, siis ma olen eeskujulikult püüdnud väljas ka käia. reedel näiteks tüüpilisel erasmuse peol, mitte küll esn, vaid meie oma keelegrupi peol, küll aga võis pimedas näiteks amelevate paarikeste otsa komistada. ja laupäeval electro peol, mis meenutas täiesti ausalt kunagisi varjendi või illusiooni pidusid ja interjöör oli umbes nagu vana sõbramaja. üldse väga naljaks pidu oli või siis üleväsimus, mine võta kinni. aga tegelt mind ikka rämedalt häirib, et siin sees suitsetada võib. ma olen lihtsalt eestis ära harjunud selle luksusega et ma koju jõudes ei haise. ja siis mind häirib kanepihais ka.

toredatest asjadest aga seda, et ma ostsin endale ühest kaltsukast (ok, kaltsukas on palju öeldnud, pigem on need vintage poed, sest nad on kallid) kingad ja siis ostsime ära tagasisõidu pileti madriidist brüsselisse. et keda huvitab siis üldiselt on lood nii, et järgmine nädal on vaheaeg ja praktika, nädal pärast seda on praktika, märtsi esimene nädal on ka kolm praktika päeva, aga siis pärast seda võib mulle külla tulla. aprillis mulle külla ei saa väga tulla, va see nädal, mis algab 19. aprilliga ja siis võib taas üritada maikuud ja juunit.

aga magama, muidu ei saa jälle üles

tervitused remonditandrilt

mis rõõm võiks olla suurem, kui rõõm vahetamata akendest. justnimelt vahetamata, sest nad ei teinud täna oma tööd lõpuni ja mu tuba haiseb tolmu järele ja 12 ruudust 1/6 võtavad enda alla uued aknad. kõik kohad on kipsitolmu täis ja ma ei tea ja keegi teine ka siit majast ei tea, kas nad tulevad tagasi homme või kunagi hiljem. ja kas nad tulevad homme kell 8 või hiljem. mulle ei meeldi sellised asjad. vastik. vastik. vastik.

siis ma võiks oma majakaaslaste kallal ka vinguda, sest mul on tunne, et nad iseseisvalt ei oska nõusid ka pesta või vähemalt need kaks tüüpi altkorruselt küll mitte. ja siis võiks mitte oma tuhaoose ligunema jätta ja pitsaümbrised ära visata ja prügi välja viia jne jne jne. ja mitte minu asju kasutada oleks ka tore.

ja kuna ma juba soonel olen, siis see kura*i lumi tuli ka jälle maha, aga siin riigis ei osata ju sellega midagi peale hakata ja siis õppejõud jäävad lume tõttu liiklusummikusse ja ei jõua kooli ja siis jäävad asjad ära ja tänane lõuna jäi ka ära ja lükati sinna nädalasse, kus me brüsselis praktikal oleme.

tegelikult aga on järgmine nädal krokusvakantie e vaheaeg, millest küll 2 päeva praktikal oleme. pühapäeval käisime brugge's ka. ja siis nüüd lille'i.

tegelikult ma pean nüüd pesumajja minema ja siis poodi veini ostma, sest see tuba siin ajab jooma.

aadressidest

mul on toas hulk tühja seina ja samas on postkaarte nii tore saada. siit üleskutse saatke mulle kaarte :) minu aadress on verbondstraat 80-6, 2000, antwerpen, belgium.

ma saadan teile ka hea meelega, kui mulle oma elukoha edastate.

mulle ei meeldi, kui asjad ei toimi

ma sain flaami keele eksamilt kenasti läbi ja vastatud lausa B peale. igatahes, kui ma oma repordid ka valmis saan, on sealt 8 ainepunkti garanteeritud.

eile alustasin kuldamiseks vajaliku aluse ettevalmistamist ja kuna kriit või kips (krijt) otsa sai, siis kiiret sellega pole. täna käisime kahe loengu kohta infot saamas ja istusime selle peale neli tundi kohe loengus ka, et õppejõud saaks kaks sõna öelda, mis mõlemal puhul tähendas üht- kohtume järgmisel nädalal ja arutame siis. mõlema loengu sisu oli arhitektuurilised väljakaevamised, ei midagi erutavat.

homme on ka üks aine, mis vajab selgust. selgusetus on selle nädala märksõna, ma 'armastan' kunstikoolide süsteemitust. kdg-s nad lahendasid sellised 'pisiasjad' juba keeleõppeperioodil ära.

üldiselt tuli taas kevad ja õues on soe ja päike paistab ja linnud laulavad. seniks.

aga ma sain anneli postkaardi, aitäh! mul läks meel nii heaks kohe ja sein palju värvilisemaks.

olge tublid.

mis ma täna tegin

siinkohal jääb küll loetlemata mu tänane menüü ning kodustest tegemistest ka ei räägi.
hetkel erutab mind hoopis kool.

kuna ma olen suutnud oskuslikult jätta mulje, et ainus asi, mis mind üldse huvitab, on polükroomia, siis seisab charles igati mu huvide eest.

täna alustasin koos ühe tüdrukuga maalingutest madonna skulptuuriga. see kuju on koolis seisnud juba umbes 8 aastat ja kuna keegi sellega tegeleda ei taha, siis on loomulikult hea mõte anda see ülesandeks vahetustudengile või valikaine raames kätte anda.

kuju ise on tüüpiline jumalaema mõnelt antwerpeni vanalinnas asuva maja seinalt, päris vana, aga mitte midagi üliharuldast. aja jooksul deformeerunud ühest teisest pühakust madonnaks, saanud mõned lisandid, aga alustuseks päris põnev. nüüd tuleb ta paari kuuga ära lõpetada ja leida lahendus selle eksponeerimiseks, sest omanikud tahavad seda jälle välja panna. mis ilmselt on siiski utoopiline soov.

esimene challenge oli muidugi see, et maalingute tüdruk ei räägi inglise keelt. tegelikult natuke räägib, aga ongi hea, õpin flaami keeles erinevaid tööriistu tundma.

teine challenge on see, et noh, ma pole varem polükroomiaga tegelenud. ma pole varem mikroskoopigi sihtotstarbeliselt kasutanud, rääkimata 'akende' tegemisest. täna me siis uurisime mikroskoobiga erinevaid kihte, katsetasime white spiriti, sülje ja isoprotaaniga erinevatelt kihitidelt mustuse eemaldamist, alguses vatitikuga, pärast natuke ka selle pulgaga, mille nimi mul meelde ei tule. tegime katseid ja siis eemaldasime tasapisimustust. õnneks õppejõud ütles, et selle kuu lõpus teeb ta mikroskoobiga töötamise ja erinevate graafikute tegemise kursuse.

tegelikult saab minu projektiks siiski hoopis üks tool, mis on rariteetne ja kus tuleb ka polükroomiaga tegeleda. ning ma lähen ka praktikale 10 päevaks brüsseli kuninglikku kunstimuuseumi.

võtme sain ka ja siis natuke töökoja instrueerimist. aga ikka ma veel ei oma learning agreementi ega orienteeru hästi.

kool

täna oli siis esimene koolipäev. praegu on mul veel juhe nii koos, et ma ei suuda väga selget ja anlüütilist teksti siia üllitada, aga ma teen oma parima. esiteks, kooli tuleb jõuda vara!

8.30 algab loeng ja täpne peab olema. tööruumides ei tohi süüa, juua ega telefoni kasutada. muusikat ei tohi ka kuulata. laulda vist tohib.

mmm, mis veel. ruume on rohkem, aga need on väiksemad kui meie omad. õppetöö toimub ametlikult flaami keeles (minu esimene loeng toimuski puhtas nederlandsis, aga minuga räägitakse veel esialgu inglise keeles).

kõige olulisem: tegemist on hoopis teistsuguse maailmaga, mis on päris äge. tegeletakse mööbli konserveerimise, mitte renoveerimisega: objektid on kõik iidsed ja natuke liiga aukartust äratavad. veidi tunnen ennast rumalana, sest ma ei olegi mikroskoopika ja puidu anatoomiaga tegelenud. vähemasti mitte sellel tasemel ja kindlasti mitte flaami ja inglise keeles. üleüldse on lähenemine objektile hoopis teine, teadus ja eetika on märksõnad.

ma küll veel ei tea, mida ma tegema hakkan, aga kindlasti on see seotud polükroomiaga.

esmaspäevast kolmapäevani on kool 8.30-18, pärast kuut läheb maja valve alla. taas midagi uut. järgnevatel päevadel on õppetöö mujal. mul küll ei ole veel õiget tunniplaani, aga kunstiajaloo asemel kirjutan ilmselt uurimustöö ja siis loodetavasti flaamikeelset teadus-ainet, mis on kokkuvõttes keemia ja füüsika jvõin skipida, sest ma ei saaks ju sellest aru. (tegelikult ma muidugi peaksin seda võtma, sest ma ei tea ju tegelikult puidu keemiast mitte midagi).

aga muidu tundub täitsa see, mida ma tegelikult teha tahaksin. ainult et ma peaks vist välismaale elama minema, sest eestis ei lase mind keegi renessanssobjektide kallale. mm, üldse võiks keegi mulle ermitaazi praktika koha sebida.

kool näeb ka kena välja. suur ja ilus. sekretariaat ainult lonkab, aga asjaajamine ongi tobe tegevus.

puh. ma nüüd teen listi tehnikatest, millega ma olen kokku puutunud.

pilti ka: värav

sunny sunday

lumi tuli jälle maha, aga päike paistab ja siis on peaaegu et tore. tegelikult ma lihtsalt ei jõua ära oodata, millal ma oma akna peal soojas veini saaks juua. kui mul on juba selline sovieti-aegne romantika siin, siis väga tahaks.

keelekursus sai läbi. eksamil loodetavasti läbi ei kukkunud (aga kindel ei ole :D), sest kirjalik osa oli päris põhjalik. aga tegelikult olid meil väga toredad õpetajad ja tegelt oli kursus ka tore. kahjuks lähevad osa neist nüüd brugesi ja veel kaugemale, aga siis saab ju külas käia.

kolm ungari tšikki kolisid ka kuskilt getost elule lähemale kesklinna ja siis käisime nende juures reedel peol. ma arvan, et tudengimajana on ta täitsa lahe, aga ega vist üle poole aasta vastu ei peaks. kuigi ma saan aru, et kui maksta ainult 200 euri kuus ja elada majas, mis asub südalinnas jõe ääres ja omada vanniga vannituba ning privaatkorrust, on väärtus. aga kui landlord on diskor ja alumine korrus regulaarne peokoht, siis võib natuke üle visata. eriti kui ta kuulab trance'i :P. samas, tegelt oli lahe, sest tal on seal mingi neli või viis korrust ja kaks esimest korrust on tõesti nagu privaatklubi.

pärast põrkasin veel janette'ga ümber nurga ta onutütre juurest läbi, kellel oli väga äge studio 6. korrusel vaatega jõele. jah, mul on mingi korterite-fetiš. jõime õlut ja kuulasin saksa aktsendiga dutchi. sest seal oli ka viis lakutud sakslast. pärast läksime veel ühte iiri pubisse, mis oli päris naljakas, sest jätkuna noortele prantsuse poistele saime mõnitada keskealisi belgia mehi. nägin ka superstaar anise koopiat, emost iraagipoissi, kes oli nii sterotüüpne emo, et täisa halb oli. teatas väga uhkelt, et ta on iraagist ja kas ma ikka tean, kus iraak on. ma ei hakanud terroristide nalju tegema, sest ta oli liiga rumal selleks.

aga homme hakkab kool, kaisa näitas mulle reedel juba ruume. ootan siis nüüd. ja sooje ilmu ootan. kahe nädala pärast on vaheaeg ka.

hääldusharjutusi

ilmselgelt ei viitsi ma sõnu õppida. aga ma arvan, et see tüüp on kohalik jaagup kreem või midagi :D 'video' on ka halvim võimalikest.

a bit obsessed

tänase seisuga on mul külmkapis kirsijogurt, kirsimoos ja kaks liefmansi nelipakki. ma kasutan kirsilõhnalist dušigeeli ja üldiselt arvan, et mu majakaaslased hakkavad must varsti imelikult mõtlema. kers on ka esimene puuvili, mis mulle nederlandsis meenub, isegi ennem kui ananas.
kui söögiteemaliselt jätkata, siis ma ostsin endale järgmise nädala menüü ära. see koosneb spagettidest ja bolognese kastmest. on aeg hakata kulusid kärpima. samas ma vaatasin, et aldis antakse hispaania pakiveini 3 euri eest ja täna ma elan vähemasti rikkalikult oma õlle ja belgia brie peal. üldiselt aga võiks keegi mind sööma viia, khmn või külla tulla ja näiteks liha ja hapukoort tuua. ja mismõttes on valida ainult 0,1; 1,5 ja 3,5 protsendilise piima vahel?!? kuhu jääb 2,5? lollakad. ma nüüd ostsin 1,5protsendise. vahet pole, ega ma seda niisama ei joogi. ja neid vahvaid prügikotte saab ainult GBst ja kuuldavasti maksab 10 kotti 7 euri (mismõttes).
muidu sajab meil vihma, õues on neli kraadi sooja ja ma võtan lõunat oma õlle ja juustu näol.
ja õpin eksamiks.

2 nädalat

jah, ma olen siin olnud juba natuke rohkem kui kaks nädalat. kui nüüd päris aus olla, siis üheltpoolt on tunne, et ei, ma olen siin juba terve igaviku olnud. teisalt aga pole veel päris mugav. äkki on oodata muutust, kui kool reaalselt pihta hakkab?
mul oli väike vigastus, ehk siis kolm päeva tegi kõndimine maailma kõige jubedamalt valu (ma ilmselt tõmbasin kuidagi oma lihase ära, nii et mu pahkluu oli tumelilla. sweet.) nüüd on see enam-vähem järele andnud, aga sporti ma siis igaksjuhuks ei tee. niikuinii on mingi kole ilm ja vihma sajab.
mul on reedel flaami keele eksam ja ma täiesti reaalselt kardan läbi kukkuda. mitte sellepärast, et ma flaami keelest aru ei saa või et grammatika oleks raske. ei, see on loogiline, mingid viisakad laused moodustan enda kohta ka ära, aga selle keele kirjapilt on natuke haige lihtsalt. kõlab nagu rootsi keel, aga üldse ei kirjutata nii. või siis kõlab nagu saksa keel ja jätkuvalt üldse ei kirjutata nii. näiteks küssõna mis näeb nederlandsi kirjapildis välja selline: waarom?
muidu on meil muid toredaid tegevusi ka, käisime teemandikvartalis, käisime sadamas, täna käisime brüsselis, homme lähme flanders fieldsile.
brüssel mulle siiski väga ei meeldi ja külm oli ka, aga kuna seal on kuni 18. aprillini kahlo näitus, tuleb tagasi minna. ja magritte tahaks ka vaadata ja china townis on üks kohvik, kuhu ma taha minna.
ja tegelt peaks jube asjalik olema ja oma learning agreemendi ära tegema ja passipildid ja eksamiks õppima ja janettiga (üks hollandi tüdruk) seda keelt praktiseerima...ja prügikotte ostma (siin linnas ei ole prügiveotasu, tuleb osta vaid mingeid kalleid spetskilekotte) ja minema pesumajja (appppppi, ma kardan pesumaju, ma ei ole ju neid kunagi kasutanud, kas ma pean pesupulbri ise kaasa võtma??)
tegelt ma tegelen muude asjadega ka. reedel käisime näiteks ühe prantsuse poisi juures, kes elab põhimõtteliselt keset vanalinna ja kellel on kelder, kus saab pidu teha ja seal oli täitsa tore, kui välja arvata see, et umbes kell 7 või 8, kui me ühe belglasega otsustasime sööma minna, otsustas seal samas kaks seltskonda väikse kakelungi korraldada. noh, et ikka politsei ja lauad tagurpidi. me saime uue toidu ja pulgakommi, mille ma eile oma taskust leidsin, kui vihmast ilma trötsides siiski majast välja läksin, et oma silmaga veenduda, et rubens mulle ikka üldse ei meeldi.
ja seda ka, et ma saan soome keelest aru ja läti tüdrukutest saan paremini aru, kui nad minuga vene keelt räägivad. ja kui ma väga tahan, siis ma hakkan läti keelt ka aimama, sest ma lihtsalt kuulen seda liiga palju. ootan põnevusega, mil ma ungari keelt mõikama hakkan.

sick and tired

ma olin nii väsinud viimati vist pärast oma esimest 16 tunnist tööpäeva. jõudsin koju, ainus peas ringlev mõte mahtus mõistesse voodi, aga ma ei saanud magada, sest vahelduvad külma- ja kuumavärinad tegid hingamise raskeks, pluss mu jalad olid nii valusad, et ma polnud võimeline ennast isegi pöörama.
mis asi see oli?
kahtluse all on mu hõõruvad tossud ja eilne kevadine õhtusörk, kuigi pusaga väljasolemine tundus ok. või et ma sõin täna esimest korda korralikult- ehk keetsingi piimaga putru, sõin lõuna ajal suppi ja üle 2 nädala liha? :D (ma nimelt ei ole ainus, kes on 10 päevaga pea viis kilo kaotanud) või et ma ei pesnud tomatit ära? või et mul oli täna 6 tundi flaami keelt ja kaks tundi kultuuride vahelist kommunikatsiooni? või sellest, et õppejõud rääkis varaanidest ja nende suurepärasest haistmismeelest vere järele: mul jooksid juba siis külavärinad üle selja.
tahan juba päris kooli, ma ei suuda kella üheksaks kooli jõuda! jätkuvalt lahkun oma majast 8.50 või nii.

aga lõpetagem lõbusamate nootidega:

mulle hakkab siin järjest rohkem meeldima

ma arvan, et tegin täiesti ainuõige otsuse just antwerpeni tulles. metropolid on loomulikult lahedad kohad, aga erasmuslasena tasub minu meelest eelistada provintse. seda eeskätt seetõttu, et aasta või antud juhul pool aastat on limiteeritud aeg pulbitseva ja aegajalt laialivalguva metropoli tundmaõppimiseks. eriti arvestades asjaolu, et erasmuslane on stipendiumist elav tudeng, kel lihtsalt poleks ka materjaalset võimalust igal pool käia. pluss pariisis või londonis ma ei elaks keset linna ja vajaks igapäevases liikumiseks ühistransporti. mina elan 2000 piirkonnas ja kõnnin jala rubensi väljakule 12 minutit. käi äärde aga 7 minutit. mul on maja taga kuninglik kunstimuuseum ja kõik on käe-jala juures.

samuti meeldib mulle, et ma ei ela inglise-, prantuse- või saksakeelses kultuuriruumis. antwerpen on küll kõigist mõjutatud, aga ta on siiski flaamikeelne, mis tähendab seda, et ma õpin tundma uut keelt. isegi kui ma ei hakka seda kunagi rääkima, on see lisaväärtus. loomulikult võib see olla ka miinus, sest seeläbi ma kaotan teatavaid nüansse kas või suhtluses, aga samas keelt kas või natuke osates olen ma siiski rohkem kui lihtsalt turist. samuti tänu sellele, et ma hakkan õppima flaami keeles, korraldatakse ju keelekursusi, sest nö suurte keelte jaoks neid ei ole. mul on vedanud, sest lisaks keelele on mul ka sissejuhatus belgia kultuurilukku, mistõttu meil on lonegud ja ekskursioonid, mis aitavad siinse eluga kohaneda.
selle kõige kõrval asun ma euroopa südames ja keset euroopa kultuuripärandit, samas aga on tegemist väga multikultuurse ja kaasaegse linnaga. siin on näiteks meeletult suur juudikogukond, aga neist hiljem, sest loeng ja ekskursioon nende linnaossa tuleb järgmisel nädalal.

hästi palju on geipaare ja muidugi ka hästi palju geibaare, vanalinnas on päris mitu maja vikerkaare värvides ja sildiga the pride of antwerp, muidugi on siin ka punaste laternate tänav, kuhu ma sattusin korteriotsingutel päris kogemata, naljaks oli vaadata, kuidas striptiisitar lõunat peab. või noh, ta istus oma puki otsas ja sõi burksi. mõni boks oli ka välja üürida.:D ja siin võib sees suitsu teha. ma arvan, et siin võib ka tänaval juua, aga ma pole päris kindel.

nii palju siis sellest. täna oli ka väga tore pühapäev. külastasime momu, mis on moemuuseum ja asub akadeemia moekateedriga ühes majas. praegu on seal delvaux (belgia luksusbränd) kottide näitus. alguses ma olin pisut skeptiline, aga ausalt, see näitus ületas täielikult minu ootusi. esiteks oli tegemist suurepärase kuraatoritööga, kontseptsioon oli paigas, ruumilahendus oli geniaalne: kuna kotid olid jaotatud teemadesse (rong, lennuk, laev, studio, bränd etc) ja liikusid samas mööda ajatelge (180 aastat), siis nad olid esitletud sõltuvalt objektist. Näiteks olid seal lumivalged trammiistmed ja kotid oli lähtuvalt funktsiooist seal ümber. see, et istmed olid valged, tõi esemed esile, aga hoidis samas distantsi eksponeeritava ja tausta vahel mõjudes kogumikuna terviklikult. laevareisi kotid olid tohutu auriku taustal ja samas projekteeriti kohvritele fotosid, eriti kontseptuaalselt mõjus üks blackbox hunniku punaste käekottidega, kuhu peale olid suunatud kolm punast noolt prantsusekeelsete sõnadega vabadus, võrdsus, vendlus. ringikujuline ruum oli jäetud kangastele, nahale, õmblustöödele. mu eriline lemmik oli sürrealismi osa. seal oli üks must nahast kott, mille suu oli kaetud mustaks värvitud merikarpidega, mis moodustasid tohutu lille. ja siis muidugi käekott magritte'auks, millele oli kirjutaud ceci n'est pas une delvaux. nad väga armastavad oma kohalikke kunstnikke siin, pea pooled tänavad on rubensi või van dyke järgi nimetatud. aga mulle jättis tõesti väga hea mulje, märtisi pidi neil uus näitus tulema. muidugi kõige rõõmustavam on siiski see, et alla 26aastatstele on kõik muuseumid 1 euro eest ja täna ma praktiseerisin esimest korda oma vapustavat flaami keelt :D
siin lõunas on ka hästi mõnusad kohvikud, nii et jah, ma eelistan neid iga kell erasmuse pidudele. ma leidsin kai äärest, üldse mitte oma kodust kaugel, ühe väga ägeda kontserdikoha, kuhu ma kindlasti minna tahan. samas, ma luban, et külastan ka mõnda erasmuse üritust :)

Koninklijke Academie voor Schone Kunsten van Antwerpen

minu meelest juba selle nime kõla pärast tasub sinna õppima asuda. oh püha pealiskaudsust. aga kellele meeldib flaami keel, siis võib kooliga tutvuda järgneval leheküljel: http://www.artesis.be/academie/

mul on nüüd korterileping kuni juuni lõpuni. ja belgias on kõigile tudengitele muuseumi sissepääs 1 euro. homme lähen ikeasse (oo, erasmuslase elu) endale lampi ostma, sest omanik tõi mulle täiesti uue teki, padja ning linad ja mul pole vaja neid enam muretseda.

täna oli meil BCE raames guided tour, aga see giid oli väga cool tädi ja me vaatasime peale kohustusliku rubensi, kelle kuju asub seal linnas lihtsalt juba paar sajandit, ka selliseid pisikesi restorane, mida ise ei leiakski üles. ühel olid vanu tavasid hinnates jätkuvalt veel kanad pööningul. ja kuna väljas oli sitaks külm, siis olid need kaminaga vahepalad päris kosutavad. aga antwerpen on vist ainus linn, mida mina tean, kus on jõgi, aga mitte ühtegi silda. on ainult kaks tunnelit, üks metroole ja teine jalakäijatele, aga noh, samas ma asun ka riigis, kus on kuus parlamenti, nii et mis seal ikka. seda sain ka teada, et pissivat poissi pole mõtet brüsselisse vaatama minna: antwerpenis on ta ka täitsa olemas ja siinsed majad pole 20. sajandi alguses ehitatud vanade koopiad, vaid tegelt ka ehtsad renessansi näited. millega ma veel võiks hiilata? aa, näiteks paar sajandit tagasi karistati naisi õlle joomise eest. kui nad vahele jäid, siis nad pidi loovutama oma kleidi, mis müüdi siis nö second-hand riiete turul maha, ta võis selle muidugi ka ise tagasi osta. samamoodi karistati neid naisi, kes petsid oma meest, aga ei kandnud roosat linti õlal. mehi ilmselgelt ei karistatud. mmm, suhteliselt seksistliku kommipoe võib leida samuti vanalinnast, selle nimi on swiet&seksie ning üks traditsiooniliselt minev kaup kannab nime tits of negrowoman. maja ise näeb ka lahedalt nilbe välja, kui kujutada ette roosasid sulgesid jms. peaaegu kõigil majadel vanalinnas on neitsi maarja kuju, aga sugugi mitte usulistel kaalutlustel, vaid seetõttu, et need on tänavavalgustid ja nende pealt pidi maksu maksma, v.a juhul, kui need on ehitud, ehk kui neitsi maarja ka pisut valgust tõi. vot siis. ja antwerpeni katedraal on rajatud ainult 2 meetrile vundamendile ning kohalikud imestavad ise ka, kuidas ta need 700 aastat vastu on pidanud. aga ta pidi värisema küll. ma arvan, et meil oleks seal eluaegne töö kindlustatud :D

nüüd võib alata

mul on püsiühendus, mis on päris tore asi, kui olla elanud nädal aega noortehostelis, kus mõiste alla 'noor' mahub ka u 50aastane nilbe mees, kes absoluutselt kõik õhtud istus all baaris, tegi suitsu ja hõivas 50 protsenti vabadest kaablitest. jah, neid oli kaks.

ok, tegelt pean ma veel tuba vahetama, aga vähemasti mitte maja, sest ma kontakteerusin selle poisiga, kes siit välja kolis ja kes ei teadnud, et omanik on tegelikult selle toa, küll alates veebruarist, kuid siiski, välja üürinud. natuke räpane on ainult, aga eks ma vaatasin, et näopuhastuslapid käivad selle jaoks küll.

täna on õues valge, esimest korda näen näiteks päikest, see on tore. keelt oskan täpselt nii palju, et aru saada, et see näeb välja nagu rootsi keel, seega saab tähendust arvata. muidu olen tubli ja oskan öelda, et ik heet mariliis en ik ben 22 jaar. ik kom uit estland en ik ben geboren in tartu, maar ik woon nu in antwepren. ik ben student, ik studeer meubelrestauratie. ik heb een zus en een broer. ik spreek ests, engels, russisch en een beetje sweeds. päris hea, ma arvan.
ülejäänud erasmuslased on täitsa vahvad, hästi palju on soomlasi ja ungarlasi, siis on lätlasi ja prantslasi, hispaanlasi ja üks poolakas, aa, rumeenia tsikid on ka. aga nad kõik õpivad majandust või transporti või bisnis mänedzmenti (jah, ma vihkan seda mõistet). Kool ise, kdg, asub kohe kesklinnas, u 12 mintsa mu uuest kodust, ja kõik tudengid on sellised triiksärgistatud. ma natuke tunnen ennast imelikult. aga ainult vahel.

kuskil eriti veel käinud ei ole, sest mul oli säästupoliitika, et ma hoian raha kokku, kuni saan kodu ja lepingu. aga eile näidati meile belgia kultuuriloo raames town halli, see on selline 16. saj esinduslik renessansshoone, me peame pärast reporte kirjutama, ses suhtes oli hästi mõistlik enne ja pärast ekskursiooni alkoholi serveerida. loomulikult oli selleks antwerpeni linna õlu de koninck, veini anti ka.

ma ei viitsi väga kirjutada praegu, teinekord.

nii. ma vist sain kodu, aga ma pole veel lepingut s6lmin ega sisse kolinud, seega ptyi ptyi ptyi. ma vajan nyyd yht 6llet.

mismõttes siin on ka lumi!

lohistsin eile oma 22,3 kg kaaluvat kohvrit mööda antwerpeni päris sogaseid teid ja needsin ennast, et ma talvesaapaid ei pannud ja seda kuradi ilma. üldiselt ma arvan, et eestisse sobib lumi oluliselt paremini.
endiselt kodutu, endiselt külmetav, endiselt nohune, aga kõrvad läksid lukust lahti ja eile proovisin vähemalt 4 erinevat belgia õlle sorti. jee.

homme algavd keelekursused koolis, mis asub otse rubendis monumendi vastas. ja ma nägin täna tõelist lumetormi.