ja pärast pariisi ma sõitsin siis hispaaniasse

ma tegelikult alustan algusest, sellest ajast, kui vulkaan veel ei pursanud ja lennukid sõitsid.
brüsseli teine lennujaam charleroi väärib igati oma euroopa koledaima linna tiitlit ja ryanairi maandudes inimesed jätkuvalt plaksutavad. malaga ise, kuhu me sõitsime on väike ja kompaktne nii linna kui lennujaama poolest ja bussidega kergesti liigeldatav, aga natuke unine linnake. meie esimene hostel oli täpselt mere ääres ja eriti tore ja kodune. hostelworldis ka kõige kõrgema reitinguga, ainult et kesklinnast pisut kaugel, u 40 minutit jalutamist. teise öö võtsime kesklinna, aga see oli tavaline noortehostel, selle vahega, et katusel oli terrass ja idee poolest sai seal päevitada. muidu on tegu suvituslinnaga ja tegelikult pärast picasso muuseumi ja gibralfaro külastamist hakkab ilmselt igav, kui tegu pole just rannaperioodiga. picasso muuseum oli küll pigem frank kupkale pühendatud, kelle kogu oli pompidou centerist sinna toodud ja mida kaitses umbes n+1 turvameest. gibralfaro on aga 14-15. saj moslemite poolt ehitatud kaitseloss kõrge mäe otsas. see oli tegelikult hästi tore ja eriti hea vaatega koht.
kuivõrd saabus ka triin ja avanes võimalus külastada alhambrat ilma piletisabas seismata ja täitsa valge inimesena, siis sõitsime varahommikul granadasse. granada on eriti tore ja mõnus linn ja tegelikult on mul isegi täitsa veider, kuidas ma sellest enne midagi ei teadnud. kõigepealt on linn ise väga ilus ümbritetuna mägedest ja olles ise mäejalamil, teiseks on see vist ainuke linn hispaanias, kus on need kuulsad tapased ja täitsa tasuta. ehk, kui võtad ühe õlle, siis saad ka kõhu täis. olenevalt baarist piirdutakse siis kas näiteks natchodega või siis poole praega. siis oli meil seal eriti tore hostel, sisehoovi ja võrkkiikede nagu päris lõunamaal ja siis on seal muidugi alhambra oma lossi ja aedadega. http://www.alhambra.org/eng/index.asp?secc=/alhambra/history_alhambra taaskord kunstiajaloost täitsa teada koht, eksole. siis veel matkasime mööda sacromontet, kus mäe sisse kaevatud koobastes elavad hipid ja maitsesin kaktusevilja.
lõpuks vaatasime ära aafrika, küll üle mere, kuid seal ta oli. 35 minuti kaugusel. ehk siis sõitsime tarifale, et näha ookeani ja laineid ja pisut meres jalutada. ilm muuseas oli hoolimata halvast ennustusest koguaeg täitsa kena.
viimase päeva pidime siis madriidis veetma ja täna varase lennuga brüsselisse naasma, aga noh, asjad läksid pisut teisiti.
madriidi me jõudsime ja seda isegi natuke vaadata jõudisme ka, aga ühel hetkel jõudis ka meieni karm tõsiasi, et vähemalt hommikul ja lennukiga me madriidist ei pääse.
edasi käis kõik nagu kuskil mujal. kolm tundi ryanairi sabas, et saada teada, et nad vahetaksid meie pühapäeva hommikuse lennu neljapäevase vastu, mis ei ole ka tegelikult veel kindel. selle tühistamine, püüd saada aru, millisest bussijaamast kuhu on võimalik sõita, avastus et kõik otsereisid pariisi, milanosse ja brüsselisse on välja müüdud. (rongipilet oli näiteks madriid-pariis 166 eurot). natuke internetikohvikut ja otsust madriidist igal juhul välja saada.
ühesõnaga meil oli ropult õnne ja vedamist, sest meie vähem kui 24 tundi kestnud reis madriidst antwepreni nägi välja nii. madriidist öösel kell 00.30 san sebastiani viimase hetke viimased piletid peaaegu. üks jäi pärast meid, kust me tegelikult sõitsime hoopis iruni. irun on üks eriti mõttetu, aga piiril asuv linn, kust ei lähe nt mitte ühtegi bussi väljapoole hispaaniat. sealt siis taksoga hendayesse, mis on juba prantsusmaa. sealt istusime pariisi rongi peale, mis oli küll täiesti täisbukitud, aga kuna rongijuhid streikisid prantsusmaal, ei tahtnud nad meilt raha selle reisi eest. alguses oli plaan bordeaux's vahetada lille rongi vastu, aga lõpuks tundus mõistlik pariisi välja sõita. sinna jõudsime umbes-täpselt 14.15, et vahetada rongijaama paris nordi, kus oli pehmelt öeldes üleragvastatus ja kõik rongid õhtuni taaskord välja müüdud. noh, istusime siis õnne lootuses lille rongi peale ja läks korda, keegi ei tahtnud jälle meie raha. lille's oli täitsa kodune ja turvaline tunne juba, saime 19.05 anversi (antwerpeni) rongi ja pidime ostma viimaseks 20 km pileti. suht tobe, kui oled prantsusmaa hismaania piirist belgia piirini tasuta kiirrongia läbi sõitnud ja siis pead ostma piiri ületmaiseks pileti, aga noh jah. 21 millegagi jõudsime antwerpeni.