long time no see

olen jätkuvalt elus ja tegevuses. tegelikult peaksin mõtlema praegu jozef peetersi ja tema korterimuuseumi konseptsiooni peale, aga nagu alati, on esseede kirjutamise ajal parim aeg blogida. tegelt on vahepeal nii palju asju olnud, et ma ei oska kusagilt kinni hakata. täna näiteks pakkisime palees mööblit lahti. originaal ampiir-mööbel, erinevas seisukorras, osaliselt väga restaureerimist vajav, osaliselt päris korras. ampiiriga on mul selline love-hate relationship, mõni mööblitükk on uskumatult elegantne ja ilus, samas on esemeid, mis on nii ülepaisutatud ja kulla-karrased, et hirmus. või üldse, enamus ampiir-mööblist on proportsioonidelt ilust väga kaugel. aga samas, mõjub. ja noh, ajalugu ju enivei. palees on ka napoleoni ja josephine' toad. muidu on aga sinna suudetud hetkel soetada hirmus jubedad valgustid, aga eks ole näha, kuidas see kõik lõpus välja nägema hakkab. maja on ju alles renoveerimises. aga me käisime katusel ja ma ikka väga armastan, kui ma võin igal pool käia ja turnida.
eile proovisin siis selle kuulsa belgia rahvustoidu ära, mis kujutab endast vitlofi vormi. see on ümbritsetud singiga ja juustukastmes. süüakse koos kartulipudruga. vitlof on see kapsalaadne asi, mille eestikeelses nimes ma pole väga kindel, äkki on sigur vms. natuke kibe, teate küll. valmistamisprotsessile suutsin loomulikult elegantselt hilineda, seega ei oma praktilist kogemust selle valmistamise osas, aga üldiselt, oli täitsa hea.
koolist siis ka natuke, ses suhtes, et koolonkoolonkool. kool on kogu aeg, õnneks meie suur juht ja karm diktaator sõitis saksamaale ja natuke sai vabamalt hingata, aga me saime oma chapuis' toolid kätte ja nüüd ma pean neid pilte lõikuma ja siis ajalugu uurima ja siis hakkama stratigraphical researchi tegema. ma ei tea, kuidas see ka eesti keeles ilusa sõnana kõlaks, aga põhimõtteliselt uurin värvikihte ja vaatlen neid läbi mikroskoobi ja siis joonistan nad kõik üles ja siis püüan kõigi kolme tooli vahel seoseid luua ja siis otsida kulda värvikihi alt. sest ilmslet on seljatoel ornament värvikihi all.
muuseumi praktika sai ka läbi, nüüdseks oleme oma kirjaliku repordi valmis vihtunud, aga äkki me teeme veel esitluse oma praktikast ja kanname selle siis seal muusuemis ette. üldiselt, on väga tore mõelda, kuidas mu cv täieneb. jah, kuigi ma tean, et keegi eestis (nais)restauraatorile tööd ei taha anda. sellest hoolimata, on mul olemas idee, mida ma tahan teha diplomitööks.
homme lähen brüsselisse, vaatan frida kahlo näituse ära ja siis magritte tahaks ka homme näha ja siis tahaks tahaks tahaks nii palju asju.
ja eelmine laup oli nii hea muusikaga pidu.